Eesti Tööõpetajate
Seltsi põhikiri
Kinnitatud Üldkoosoleku otsusega 6. detsambril 2003. aastal
I ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi "ühing") nimeks on Eesti Tööõpetajate Selts, lühendina ETS.
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn.
1.3. Eesti Tööõpetajate Selts on asutatud 14. detsembril 1994. aastal, nimega Tallinna Töö- ja Tehnikaõpetajate Selts, ja on tööõpetuse ning tehniliste ainete õpetajate, samuti tehnikaringide juhendajate vabatahtlik ja sõltumatu kutseühing.
1.4. Ühingu eesmärk on tehniliste ainete õpetajate ja tehnikaringide juhendajate ühendamine ja täiendkoolituse korraldamine selleks, et liikmed saaksid:
a) Eesti hariduspoliitika ja -strateegia kujundamisel osaledes kaitsta endi kutsehuve;
b) täiendkoolitustel tõsta oma kutseoskusi ja olla kursis pedagoogikasuundadega ning erialal toimuvaga nii Eestis kui mujal maailmas;
c) täiustada õpilaste käelise kasvatuse, tehnilise ja esteetilise mõtlemise ning loovuse arendamise metoodikat, laiendada võimalusi laste sellealaseks tegevuseks koolis ja väljaspool kooli.
1.5. Ühing lähtub oma eesmärkide saavutamisel pedagoogikale omastest humanistlikest ideedest ja eetikast ning demokraatia põhiprintsiipidest, tema tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul aktiivsusel. Ühingu põhitegevuseks ei ole ärimajanduse kaudu tulu saamine ja tema tegevuse põhimõtted on:
a) liikmete hääleõiguse võrdsus;
b) liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;
c) liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees;
d) liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu, kasumi ja kapitali olemasolu.
1.6. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
II LIIKMELISUS
2.1. Ühingu asutajaliikmeteks on tööõpetuse ja tehniliste ainete õpetajad ning isikud, kes asutasid ühingu ning võtsid vastu ühingu esimese põhikirja.
2.2. Peale asutajaliikmete võib ühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele.
2.3. Ühingul võivad olla auliikmed. Auliikme nimetuse andmise korra töötab välja esindajatekogu ja selle kinnitab üldkoosolek.
2.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab esindajatekogu sellekohase kirjaliku avalduse põhjal, samuti korraldab esindajatekogu liikmete arvestust.
2.6. Liige võib ühingust välja astuda igal ajal, olles sellest ette teatanud kirjaliku avaldusega üks (1) kuu enne järjekordset esindajatekogu koosolekut.
2.7. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.
2.8. Ühingu liikmelisus on seotud sisseastumis- ja osamaksu tasumisega. Sisseastumis- ja osamaksu suurus määratakse üldkoosoleku otsusega igaks järgnevaks aastaks arvestusaasta 31. detsembriks.
2.10. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata, kui ta:
a) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud sisseastumis- või osamaksu;
b) rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust või mainet;
c) on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane.
2.11. Ühingu otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagastamisele kuuluva osamaksu suuruse kohta teeb esindajatekogu seaduses ettenähtud korras.
2.12. Esindajatekogu otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata ühingu üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras ja nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühingu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.
3.2. Ühingu liikmel on õigus:
a) võtta osa üldkoosolekust;
b) valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
c) saada teavet ühingu tegevuse kohta;
d) astuda ühingust välja;
e) kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.
3.3. Ühingu liige on kohustatud:
a) täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
b) õigeaegselt tasuma makseid ühingu juhtorganite poolt põhjendatult näidatud suuruses ja tähtajal.
3.4. Igal ühingu liikmel on küsimuste otsustamisel üks hääl.
IV JUHTIMINE
4.1. Ühingu kõrgeim organ on selle liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku esindajatekogu ja millest võivad osa võtta kõik ühingu liikmed kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Esindajatekogu peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud esindajatekogu või juhatuse pädevusse.
4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
a) põhikirja muutmine;
b) ühingu eesmärgi muutmine;
c) esindajatekogu liikmete valimine;
d) muude põhikirjaga ette nähtud organite liikmete valimine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
f) uue aasta tegevuskava kinnitamine;
g) liikmemaksu suuruse ja maksmise korra kinnitamine.
4.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmeist ja käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Ühingu liikmed võivad volitada ühte või mitut liiget esindama volitajate huve üldkoosoleku pädevuses olevate küsimuste arutamisel ja otsustamisel.
Kui üldkoosolek ei ole käesoleva punkti alguses sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
4.5. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek.
4.6. Ühingul võivad olla osakonnad, mis ei ole juriidilised isikud. Osakondade moodustamine, asukoht ja ülesanded otsustatakse üldkoosoleku poolt esindajatekogu ettepanekul.
4.7. Ühingul on esindajatekogu, mis juhib ja esindab ühingut igapäevases tegevuses.
4.8. Esindajatekogu liikmete arv on 10-15 isikut, kes määratakse üldkoosoleku poolt ühingu liikmete hulgast tähtajaga kuni kolm aastat.
4.9. Ühingu esindajatekogu istungid kutsub kokku juhatuse esimees omal initsiatiivil või esindajatekogu liikmete ettepanekul. Esindajatekogu nõupidamine võib toimuda interneti vahendusel.
4.10. Esindajatekogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole liikmetest. Esindajatekogu otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Hääletamine on salajane, kui seda soovib kasvõi üks koosolekul osalev esindajatekogu liige.
4.11. Esindajatekogu pädevusse kuulub:
a) üldkoosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine ning üldkoosoleku otsuste täitmise tagamine;
b) ühingu järgneva aasta tegevuskava ja eelarveprojekti koostamine ja üldkoosolekule esitamine;
c) revisjonikomisjonile aru andmine;
d) liikmete vastuvõtmine ühingusse;
e) enda hulgast esimehe ja tema asetäitjate (juhatuse) valimine;
f) juhatusele korralduste andmine lepingute sõlmimiseks;
g) ühingu esindamine suhtlemisel kolmandate isikutega;
h) teabe levitamine ühingu tegevuse kohta;
i) kõigi muude küsimuste, mis ei kuulu seadusest või põhikirjast tulenevalt ühingu üldkoosoleku või juhatuse pädevusse, lahendamine.
4.12. Juhatuse ülesanded on:
a) esindajatekogu otsuste täideviimine;
b) ühingu raamatupidamise korraldamine;
c) ühingu esindamine tehingutes vastavalt esindajatekogu otsustele ja korraldustele.
4.13. Ühe- kuni kolmeliikmeline juhatus valitakse esindajatekogu poolt kaheks aastaks. Juhul, kui juhatuses on üle ühe liikme, nimetab esindajatekogu juhatuse liikmete hulgast ühingu esimehe, kes juhib esindajatekogu tööd.
4.14. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes.
V TEADETE AVALDAMINE JA TEABE EDASTAMINE
5.1. Teave ühingu tegevuse kohta avaldatakse üldkoosolekul. Liikmetel on õigus saada ühingu tegevusest teavet ka üldkoosolekute vahelisel ajal. Teavet võib anda nii suuliselt, paberkandjal kui ka elektroonilisel teel.
5.2. Üldkoosoleku kokkukutsumise teated tuleb saata liikmetele paberkandjal või elektroonilisel teel.
VI MAJANDUSTEGEVUS JA VARA JAOTUS
6.1.Ühingu vara tekib liikmete sisseastumis- ja osamaksudest, ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, rahalistest eraldistest, annetustest ning muudest laekumistest.
6.2. Ühing ekspluateerib ja remondib tema valduses või omandis olevat vara täieliku isemajandamise põhimõttel ja lepinguvabaduse tingimustes.
VII KONTROLL JA REVIDEERIMINE
7.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste ühingu organite tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
7.2. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
VIII MUUD TINGIMUSED JA LÕPETAMINE
8.1. Ühing lõpetatakse:
a) üldkoosoleku otsusega;
b) pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
c) liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
d) üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
e) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.
8.2. Ühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
8.3. Ühingu tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
8.4. Ühingu vara tegevuse lõpetamisel võib üle anda samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele või kasutada seda põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.
8.5. Kui ühingu vara ei saa jaotada põhikirjas ettenähtud alustel, juhindutakse lõpetamise korral vara jaotamisel seaduses sätestatust.
8.6. Kui käesoleva põhikirja mõni säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
